“Kas sa päriselt õpetad gümnaasiumiõpilasi oma sümptomeid googeldama?!?”
“Nad ei oska ju kriitiliselt hinnata, mis on asjakohane ja mis mitte. Ise kaevad endale auku – sealt kõik need terviseärevad inimesed ju tulevadki!!!”
See on tavapärane reaktsioon, kui räägin inimestele, et teen Edumus.ee lehel koolinoortele e-kursust sellest, kuidas oma tervise eest baastasemel hoolitseda, kus muuhulgas käsitlen ka seda, kuidas googeldada ja AI-tada oma sümptome. Õigemini – me katsetame seda koos, teeme vigu ja arutleme, arutleme ja veel kord arutleme. Mina õpin nende pealt vähemalt sama palju kui nemad minult – kui mitte rohkem.
Sest olgem ausad – enamik inimesi googeldab oma sümptome, kui tervis jupsib. Lahendus sellele ei ole viibutada kurjalt näppu ja öelda, et seda ei tasu kindlasti teha ja pigem tulla iga asjaga perearsti juurde. Me ei jõua elusees kõiki neid inimesi ära teenindada, kes ennast tegelikult ise aidata saaksid – näiteks kergemate külmetushaiguste või suurest stressist tuleneva peavalu puhul.
Tehisintellekt on täna juba nii hea, et kui seda õigesti kasutada, suudab see väga hästi keerulised meditsiinilised teemad inimesele arusaadavas keeles lahti seletada. Nii ma püüangi saada aru, kuidas mõtleb meditsiinikauge inimene, millist tuge ta vajab ning kuidas saaks tehnoloogia pakkuda asjakohast ja adekvaatset tuge.
Kuidas see sümptomite googeldamine siis käib? Lihte – tee nii:
1. Kirjelda ülitäpselt, detailselt ja neutraalses keeles otsingumootorisse/AI-sse, mis sind vaevab, ning küsi nõu. Ära kirjuta lihtsalt “tugev kõhuvalu”, vaid pane kirja sümptomite sagedus, tugevus, kestus, iseloom (terav, suruv, äkiline, kiirguv, tugevnev jne), täpne asukoht (nt paremal ülakõhus), vallandaja (nt peale sööki), kaasuvad sümptomid (nt palavik, higistamine, iiveldus, nõrkus jne) ning mis on aidanud (nt ibuprofeen). Täpse juhendi, milliseid sõnu kasutada, saad TASUTA alla laadida SIIN.
2. Palu AI-l käituda kui kogenud tervisespetsialist, kasutada tõsiseltvõetavaid teaduspõhised allikaid ja need ka vastusesse linkida, ent vormida vastus kujul, millest ka tavainimene aru saaks.
3. Palu AI-l tuua välja oma vastuse vajakajäämised ning analüüsi neid – säilita kriitiline meel.
4. Analüüsi lingitud allikate usaldusväärsust (ka selleks saab edukalt kasutada AI abi)
Meie vestlused ja katsetused koolinoortega on kujunenud alati väga põnevateks, kus iga kord üllatun, kui nupukad noored on. Kui natuke harjutada ja säilitada kriitiline meel, saavad nad oma sümptomite googeldamisega/AI-tamisega väga hästi hakkama ning on osanud seda ka füsioloogia-anatoomiaga kokku viia. Kuna AI ja Google ei asenda siiski arsti ja vahel ei anna ka adekvaatset tulemust, räägin kõrvale alati nagu katkine plaat, milliste sümptomite korral peab KINDLASTI minema arsti juurde. Selleks on suurepärase juhendi loodud Eesti Perearstide Seltsi ja Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Selts, mille leiab ka googeldades “perearst või emo”.
